Perekonna terviselugu

Sugupuu uurimine on Eestis suhteliselt levinud. Võimalik, et ka Sinu perekonnas on seda tehtud. Esivanemate päritolu, mis olid nende nimed ja kui palju neil lapsi oli - kõik see on põnev. Ent kui palju on Sul informatsiooni suguvõsas esinenud haiguste kohta? Vähevõitu? Kui Sa järgmine kord oma vanaemaga või mõne teise eaka sugulasega kokku saad, siis küsitle teda, sest need teadmised võivad sulle (või sinu lastele) kunagi väga väärtuslikeks osutuda.

Sugulaste terviseinfo võib päris palju viidata Sinu enda terviseriskide kohta. Olles teadlik oma eelsoodumusest või nö "nõrgast küljest" saab varakult teadlikult valmistuda, tervisekäitumisega oma riske vähendada või suunatud jälgimisega tuvastada varajasi ohumärke.

Millist informatsiooni arvestada?

Informatsiooni peaks koguma oma esimese (ema, isa, õed ja vennad), teise (vanavanemad ja tädid, onud, pool-õed ja pool-vennad) ja kolmanda astme sugulaste kohta (sh. tädide ja onude lapsed, vanavanemate vanemad, õed ning vennad).

Iga isiku puhul võiks märkida:

• Isiku vanus või sünniaasta

• Kroonilised haigused, tõsised terviserikked

• Kaasasündinud terviserikked, omapärased tunnusjooned

• Õpiraskused, käitumishäired

• Viljatus, korduvad raseduse katkemised

• Kui isik on surnud, siis mis vanuses ja mis põhjusel (ligikaudne vanus on juba piisavalt abiks).

Ohumärgid perekonna terviseloos:

• Mitmel lähisugulasel sama või seotud terviseprobleem

• Rinna- või munasarja vähk

• Soole- või endomeetriumi vähk

• Diabeet, kõrgvererõhutõbi, südamelihase infarkt

• Kilpnäärme vähk ja soole polüübid

• Levinud haiguse avaldumine keskmiselt varasemas vanuses, eriti kui haigus esineb mitmel pereliikmel: rinnavähk vanuses <50 aastat; soolevähk <50 aastat; eesnäärmevähk <60 aastat; nägemisekaotus/vaegus <55 aastat; kuulmiskaotus/vaegus <60 aastat; dementsus <60 aastat; südame- ja veresoonkonna haigused <60 aastat

• Tervena paistnud pereliikme äkksurm

• Kolm või enam raseduse katkemist ühel isikul

• Lähisugulaste abielu

Pere terviseloo koostamisel ja tõlgendamisel tuleb arvestada mõningaste teguritega, mis võivad informatsiooni sisu ja hulka mõjutada - näiteks kui palju ja kui täpselt keegi midagi mäletab või kui palju tervisehädadest perekonnas üldse räägiti. Seetõttu võib eri sugulastelt küsides pere lugu kohati erineda. Pea meeles, et vanemate sugulaste puhul mälu paremaks ei muutu, pigem vastupidi. Seega tasub vanavanemate terviselooga tutvuda pigem varem kui hiljem. Salvesta kokkuvõte kusagile ja täienda seda aeg-ajalt. Koostatud pereloo võib perearsti juurde kaasa võtta ja kindlasti on see abiks geneetiku vastuvõtul, kus muidu ei pruugi väärtuslik informatsioon kohe meenuda.

Võimalus sisestada pere terviselugu elektroonselt on SIIN (eeldab inglise keele oskust).